Šotimaa männide teave - näpunäited šoti mändide maastikul istutamiseks

Võimas šotimaa mänd (Pinus sylvestri), mida mõnikord nimetatakse ka harilikuks männiks, on Euroopas levinud karm igihaljas puu. See kasvab suurel osal Põhja-Ameerikast, kus see on populaarne saitide taastamisel. Sellel on atraktiivne ja omanäoline välimus, kuid see pole mõnes piirkonnas kodumaastiku jaoks alati hea valik. Lugege lisateavet šotimaa männi kohta, sealhulgas näpunäiteid šotimaa männi eest hoolitsemiseks.

Mis on šoti mänd?

Mis on šoti mänd? Šotimaa männid ulatuvad tavaliselt 40–50 jala kõrguseks ja 30 jala laiuseks. Nende nõelad on suvel sinakasrohelised ja tavaliselt 1–2 tolli pikad. Nõelad muudavad talvel sageli värvi, muutudes rohkem kollakasroheliseks. Koor on oranž ja koorub pagasiruumist ja oksadest atraktiivse mustrina.

Šoti männipuude kasvatamine

Šoti männid on vastupidavad USDA tsoonides 3a kuni 8a - piirkonnas, mis hõlmab enamikku USA-st ja Kanadast. Need on väga vastupidavad ja kohanemisvõimelised. Nad taluvad leeliselist mulda kuni pH väärtuseni 7,5 ja kasvavad enamikus mullatüüpides. Nad eelistavad niisket, hästi kuivendatud pinnast ja annavad kõige paremini täispäikese käes.

Kuna šotimaa männid on nii karmid, on need populaarsed kohtades, mis ei toeta palju muud, ja eriti head on nad ebasoovitavate alade taastamisel. Šoti mändide istutamine ei ole aga kõikjal ideaalne, kuna puud on mänd-närvilille nematoodidele väga vastuvõtlikud. See on eriti probleem keskosas, kus puud kasvavad tavaliselt 10 aastat normaalselt, nakatuvad ja surevad kiiresti. Kui elate väljaspool Midwest, pole see tõenäoliselt probleem.

Aedade jaoks parimate skottivate mändide valimine sõltub suurest pindalast, mis teil selle üldiseks kasvuks on. Neile, kellel on vähe ruumi, kuid kes soovivad seda huvitavat männipuud nautida, on olemas ka kääbusvõimalused.

Sobivates tingimustes kasvatamise korral vajab kodumaastikul asuva männipuu eest hoolitsemine vähe hooldust, kui üldse.